Tartu Teoloogia Akadeemia ajalugu

Eellugu

Nõukogude okupatsiooni ajal oli kristlik töö laste ja noortega keelatud, sest neist pidid saama kommunismiehitajad. Kristlus arvati väärade ja ühiskonnale hädaohtlike ideoloogiate hulka. Katsed teha midagi ametlikult kristliku koolituse ja noorsootöö heaks jooksid liiva. Jäi üle põrandaalune tegevus, mis hõlmas siiski pisikest hulka. Teoloogiateadus elas varjusurmas helgema homse ootuses.

See aeg tuli. 8. aprillil 1989 alustas Eenok Haameri eestvedamisel usuõpetajate kursus Tartus. 15. aprillil alustas tööd Tallinna rühm. Loengud olid esmalt ühel laupäeval Tartus ning teisel Tallinnas, kuid hiljem lisandus reedene päev.

1992 kevadeks oli ilmne, et töö peab jätkuma ent vorm peab muutuma. Märtsi lõpul 1992 kohtusid usuõpetajate kursuste läbiviijad Ameerika Ühendriikide luteri pastorite grupiga, kellele tutvustati kursuslasi ja tehtud tööd. Selleks ajaks oli Tartu Ülikooli täiendus- ja uurimiskeskuse all töötav usuõpetajate kursus juba atesteerinud üldhariduskooli usuõpetajaks 69 kursuslast. Ameeriklastele oli tehtav töö meele järele ja nad asutasid Eesti kristliku hariduse edasiviimise toetamiseks oma organisatsiooni Lutheran Estonian American Friends (LEAF).

Algus

Tänu nimetatud organisatsiooni toetusele oli võimalik 16. septembril 1992 asutada usuõpetajate kursuse baasil Tartu Teoloogia Akadeemia (TTA). Tagamaks loodava kooli akadeemilisust ja oikumeenilisust, kuulusid asutavasse kogusse Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku, Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku, Eesti Metodisti Kiriku ning Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu esindajad.

Asutav kogu kinnitas TTA esimese nõukogu ja valis kooli rektoriks prof. Eenok Haameri.

28. septembril 1992 väljastas Eesti Vabariigi Haridusministeerium TTA-le tegevuslitsentsi teoloogia bakalaureuse taseme õppekavale.

Jaanuaris 1993 võeti vastu 30 esmakursuslast ja tegelik õppetöö algas 1. veebruaril 1993.

13. oktoobril 1995 uuendas EV Haridusministeerium TTA tegevuslitsentsi. Lisandusid religioonipedagoogika, kristliku nõustamispsühholoogia,  kristliku meedia ja noorsootöö eriala.

15. septembril 1999 sai asutatud MTÜ Tartu Teoloogia Akadeemia, sest tulenevalt seadusemuudatustest ei saanud enam erakõrgkool olla iseseisev juriidiline isik, vaid pidi olema füüsilise või eraõigusliku juriidilise isiku omandis. MTÜ TTA-st sai erakõrgkool TTA pidaja.

Akrediteerimised

TTA akrediteeriti tingimisi 28. juunil 2000 rakenduskõrgkoolina.

Järjekordne akrediteerimisprotsess sai läbitud 2004. aastal ning 1. veebruaril 2005 anti TTA-le täisakrediteering seitsmeks aastaks teoloogia rakenduskõrgharidusõppes. Erialadeks olid siis vaimulik, hingehoidja, eetika ja religiooniõpetuse õpetaja, kristlik noorsootöö ning kristlik meedia.

30. mail 2006 anti vastavalt EV Valitsuse otsusele välja praktilise teoloogia magistriõppe koolitusluba.

TTA oli esimene õppeasutus Eestis, kus alustati 2009. aasta septembris üleminekuhindamist, mille tulemusena sai TTA tähtajalise õppe läbiviimise õiguse rakenduskõrgharidusõppes teoloogia õppekaval kuni 31. detsembrini 2011. Magistriõppele õigust õppe läbiviimiseks ei antud ning seetõttu tuli praktilise teoloogia magistri õppekava sulgeda.

2011. aasta sügisel viidi TTA-s läbi järjekordne üleminekuhindamine mille tulemusena anti õigus kuni 30. juunini 2013. aastal usuteaduse õppekavagrupis rakenduskõrgharidusõppe läbiviimiseks.

Liitumisprotsess

Üleminekuhindamise tulemusel teoloogilises kõrghariduses kujunenud olukorras tuli hakata otsima koostöö- ja liitumisvõimalusi. 2012. aasta märtsis tegi TTA ettepaneku EELK Usuteaduse Instituudile liitumisläbirääkimiste alustamiseks.

3. septembril 2013 kirjutasid erakõrgkool Tartu Teoloogia Akadeemia ja MTÜ Tartu Teoloogia Akadeemia esindajatena rektor Eenok Haamer ja õppeprorektor Siimon Haamer ning Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ja Usuteaduse Instituudi esindajatena peapiiskop Andres Põder ja rektor Ove Sander, alla TTA ja EELK Usuteaduse Instituudi liitumislepingule.

1. juulist 2013 liitus TTA EELK Usuteaduse Instituudiga (UI) ning jätkas tegevust Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituudi Tartu Teoloogia Akadeemia nime all keskendudes peamiselt hingehoidjate koolitamisele.

Õppejõud 

Kokku õpetas TTA-s 20 aasta jooksul 165 õppejõudu ning neist 30-ga kestis koostöö vähemalt 10 aastat: Toom Õunapuu, Evald Saag, Maarja Renter, Lehte Hainsalu, Elmi-Johanna Pata, Francis Monseth, Heikki Silvet, Sulev Uus, Naatan Haamer, Roosmarii Kurvits, Leo Villand, Ingmar Kurg, Liina Kilemit, Mari Murdvee, Lea Altnurme, Riho Saard, Andrus Tool, Mare Pihlak, Ain Riistan, Mervi Raudsaar, Tiia Teesaar, Tarmo Linnas, Vallo Ehasalu, Silja Härm, Aivar Sarapik, Kaido Kikkas, Toomas Jürgenstein, Andres Siplane, Piret Õunapuu, Eenok Haamer.

Üliõpilased

1993. aasta 1. veebruaril alustas TTA-s õpinguid 30 üliõpilast. Sisseastumiskatsetel osalejaid oli 42. Järgmine vastuvõtt oli sama aasta augustis, kui 29 kandidaadist võeti õppima 23. 90-ndate teises pooles oli TTAs sadakond üliõpilast.

2013. aastal oli üliõpilaste keskmine vanus 36 eluaastat. TTA algusaastatel oli see umbes 25.

Läbi aegade on TTA-s õppinud järgmiste kirikute ja koguduste liikmeid: Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit, Eesti Metodisti Kirik, Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik, Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik, Rooma-Katoliku Kirik, Adventistide Koguduste Eesti Liit, Eesti Kristlik Nelipühi Kirik, Tartu Elu Sõna Kogudus, Viljandi Evangeelne Uue Elu Kogudus, Eesti Karismaatiline Osaduskirik.

Vilistlased

20 tegevusaastaga sai TTA vilistlaste arvuks täpselt 100. Neist 5 on lõpetanud magistriõppe. I lend, kus oli 13 lõpetajat, sai diplomid kätte 1998. aastal. Suurim oli IX lend 2006. aastal, kui lõpetas 15 üliõpilast. TTA vilistlased töötavad ajakirjanike, higehoidjate, noorsoo- ja sotsiaaltöötajate, kaplanite ja koguduse vaimulikena aga ka diplomaatide, personalijuhtidena, erinevates riigiametites ning on algatanud ise mitmeid organisatsioone ja ettevõtmisi. 64% lõpetanutest tegutseb õpitud erialal.

10 vilistlast on aastate jooksul omandanud EELK vaimuliku ordinatsiooni ning 3 vilistlast ja 4 üliõpilast on saanud EELK diakoni pühitsuse.

 

Tartu Teoloogia Akadeemia vilistlased ja lõputööd

I lend 1998

Kalle Gaston Kohtumistelk preestritekirjutise telgikontseptsiooni kujundajana.
Anu Haamer Abielumetafoor Hoosea raamatus
Siimon Haamer Mihklipäev - sügisene pööripäevapüha ja ohvripäev
Kaie Hlusova Tahtekasvatus
Kaja Karo Sellel valgel jõulupuhtal teel (Eesti jõululuule eesti ajas)
Merle Kollom diplomikontsert 13.06.98 Äksi kirikus
Kalmar Kurs Kiriku ja riigi vahekord Eesti Vabariigis 1934-1940
Marina Merilai Surmaprobleemid Eesti rahvausundis
Piret Pensa Karl Kaupsi Tartu periood 1924-1938
Heido Pärtel Seitsmenda Päeva Adventistide koguduste kujunemislugu
Ülle Laus Saaremaa vennastekoguduse ajalugu 1724-1938
Maie Ilumets Erivajadustega laps peres kriisiteooria valgusel
Teno Ilves Asera eksiilieelses Palestiinas

 

II lend 1999

Ly Brikkel Kuningas Joosija usu-uude
Jaanus Klaas Issanda kujunemine Iisraeli Jumalaks
Merilin Susi Ülemlaulu eksegees
Andrei Sõtsov Eesti Apostelliku Õigeusu Kiriku Saare- ja Muhumaa praostkond 1847-1917. Halduskorraldus ja preesterkond.

 

III lend 2000

Ülle Lanto Ain Kalmus alias Evald Mänd - kirjanik ja vaimulik
Saima Sellak EELK Tartu Peetri koguduse kroonika 1869-1940
Tarmo Linnas Qumrani osaduskond, Vana ja Uue Testamendi vaheline kogudus
Eneli Värnik Puberteediealise õpilase probleemid

 

IV lend 2001

Killu Teras Päästmis- ja lunastusküsimusest Vanas Testamendis
Kai Vahter Laste ristimine Eesti rahva usundis
Katrin Kuljus 'Mu elulugu on mu laulud' - A.Haava vaimuliku luuletajana
Aire Kuusk Jõuluõled jõulukambris
Eva Vumba Karistamisest kasvatuses ja Piiblis
Kristjan Valge Setude usu- ja vaimuelu muutused 1920-1940
Marge Raun Johannese evangeeliumi probleeme

 

V lend 2002

Andrea Pajuniit EELK Kuressaare Laurentiuse koguduse pühapäevakool 1988-2000
Linda Olmaru Paastumisõpetuste muutumine ajas eelkristlikust perioodist tänapäevani
Priit Tutt Nelipühiliikumise ajalugu Eestis 1900-2000
Triin Päärde Rudolf Tobias kui vaimulik eesti helilooja
Reeli Reinaus Traditsioonilise rahvameditsiiniesindajast New Age'I tervendajani: tänapäeva Eesti rahvaravijad New Age'I ja paranähtusi käsitleva ajakirjanduse valgusel
Marge Liivamägi Kõrgemal on minu kodu:ülevaade M.Heibergi vaimulikust pärandist
Marek Roots Eestikeelsed suured jutlusekogud aastani 1907 (Näidetega Rudolf Kallase ja Jakob Hurda suure nädala jutlustest)
Pille Sääsk Jeesus - ainus tee Isa juurde

 

VI lend 2003

Hiie-Jaanika Seppius Sumerid kahejõemaal
Pirjo Roots Ristimärk Eesti rahvaluules ja usundis
Eveli Strauss Eestipärane laulatuskombestik

 

VII lend 2004

Veelika Jõgi Priiusulised Saaremaal 19.-20. sajandil. Lisa: Saaremaa priiusulise Vassili Lõbusa lühibiograafia.
Juhendaja: Riho Saard
Maie Lüüs Pierre Teilhard dé Chardini kristoloogia põhijooni.
Juhendaja: Heikki Silvet
Daisy Mugu Kaks pead padjal, neli reit voodis. Kuidas jõuti selle tulemuseni?.
Juhendaja: Eenok Haamer

 

VIII lend 2005

Ethel Kings Assisi Franciscuse loodusmüstika kristliku loodusteoloogia taustal.
Juhendaja: Riho Saard
Annely Suits Kristlik mõttelaad Ain Kaalepi ja Hando Runneli luules.
Juhendaja: Lehte Sööt-Hainsalu
Katrin Trükmann Surmaga seotud uskumustest ja tavadest eesti rahvakultuuris.
Juhendaja: Piret Õunapuu
Kristin Leht Teismeliste noorukite probleemse ja õigusvastase käitumise seos sotsiaalse elukeskkonnaga.
Juhendaja: Mervi Rodima
Raili Uus Ligimesearmastuse käsitlus religioosses eetikas kristluse ja budismi näitel.
Juhendaja: Jaanus Noormägi

 

IX lend 2006

Andra Jõras Lapsevanemate ootused lasteasutuse kasvatustööle ja suhtumine religiooniõpetusse
Juhendaja: Marika Säre
Kristi Jürma Kalju Koguduse ajakiri Kalju Sõnum
Juhendaja: Tõnu Kallas
Kätlin Kaldaru Alfa-kursus Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu eestikeelsetes kogudustes
Juhendaja: Einike Pilli
Margit Luiga Teadjanaine, nurganaine ja sünnitus Eesti sünnikombestikus
Juhendaja: Mare Kõiva
Anne Märtson Hingehoidja roll erivajadusega lapse perekonna aitamiseks
Juhendaja: Mervi Rodima
Karin Ottenson Eesti riigi valmisolek noorsootöö teostamiseks Eesti rahvusvähemuste seas Eesti Ingerisoomlaste Seltsi näitel
Juhendaja: Mervi Rodima
Jaanika Palm Pühapäevakoolide tegevuse sisu nelja pühapäevakooli näitel
Juhendaja: Mervi Rodima
Pille-Riin Pihelgas Erinevate õppeainete õpetajate mõju õpilaste usulistele seisukohtadele
Juhendaja: Anu Rentel
Piret Põldre Religiooniteemad Delfi kommentaarikeskuses aastatel 2000-2004
Juhendaja: Jaanus Noormägi
Arne Reimand Tekst abielukoorile eelärkamisaegses Lõuna-Eesti vennastekoguduses
Juhendaja: Urmas Petti
Evelin Rätsep Uskumused läbi ristipuude traditsiooni Põlva kihelkonna Sanksaare ristimetsa näitel
Juhendaja: Marju Torp-Kõivupuu
Ragne Talv Vanemaealistele meelelahutust ja emotsionaalset tuge pakkuvad meediumid.
Juhendaja: Sulev Uus
Tuuli Võsa Noorte huvi religiooniga seotud teemade vastu: religiooniõpetuse tundides esitatud küsimuste põhjal
Juhendaja: Liina Kilemit
Teele-Triin Õunmaa Eesti Evangeelne Luterlik Kirik aastatel 1954-1966
Juhendaja: Riho Altnurme
Monika Veskimägi Kannatuste teema Osvald Tärgi jutlustes
Juhendaja: Ain Riistan

 

X lend 2007

Jaanika Mathiesen Kaks leiba ja küünal keskel. Ristiusu olemus jõuludes pere ja tema karja näitel
Merili Mänd Tartu päevakeskuste efektiivsus
Merje Mänd Tartu Teoloogia Akadeemia kodulehekülje arendus
Urmas Paju Jumalakujutlus: eesti vanaduspensionäride jumalakujutluse võrdlus
Tauno Toompuu Kristliku laste- ja noortetöö eesmärgid luterlikus kontekstis
Marge Rootsmann Inimõigused noorsootöötajate tõlgendusel

 

XI lend 2008

Sille Pärn Katsikul käimine ning sellega seotud uskumised ja tavad Eesti rahvakultuuris
Kairi Normak Ühislaulu areng Eesti EKB Koguduste Liidus XXI sajandi alguses
Moonika Laanemägi Usuõpetustundides kasutatavad aktiivõppe meetodid Tartu Katoliku Kooli näitel
Velli Eiche Eestlaste identiteedi, omakultuuri, keele ning religioossuse kajastamine Andrus Kivirähki teoses "Mees, kes teadis ussisõnu"
Marina Merilai (mag.) Ajalehe Eesti Kirik 2007. aasta 1. kvartali numbrite õigekeelsus
Karin Ottenson (mag.) Eestlaste kui vähemusrahvaste kogukonna noorsootöö Riias

 

XII lend 2009

Teele-Triin Niinemäe (mag) Tartu Teoloogia Akadeemia asutamislugu ja tegevusaastad kuni 2008
Olavi Ilumets (mag) Religiooni mõju kinnipeetavatele Tartu vangla näitel
Killu Teras (mag) Päästmisest Vanas ja Uues Testamendis ning selle käsitlemisest religiooniõpetuses
Liis Pall Avatud noortekeskuse vajalikkusest Puhja alevikus
Meeli Kaldvee Kaassõltuvus kui hingehoidlik probleem. Võimalused kaassõltlase aitamisel

 

XIII lend 2010

Angelika Rähn Eestikeelne kristlik trükiajakirjandus Eestis aastatel 1989-2004
Marju Altmäe Lohusuu valla noorsootöö vaadatuna läbi Lohusuu huvikeskuse

 

XIV lend 2011

Evi Eedla Hingehoidja hingehoid
Katrin Kikerpill Usu osatähtsus noorte elus ja nende kogudusest lahkumise põhjused Tartu Kristliku Risttee koguduse näitel
Arvet Ollino Kristlik usutunnistus 2009-2010 Postimehe, Maalehe ja Eesti Ekspressi valgusel
Piia Veersalu Hingehoid, üks võimalusi töös teismelistega

 

XV lend 2012

Monika Kruuse Jõulude temaatika kajastamine eestikeelses lastekirjanduses 1945-1991
Andrus Mõttus Vaimulike edukus Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku näitel
Kalle Rebane Damaskuse kirja "Manitsuste" osa (MS A 1-8) ja algkristluse seostest
Meelis Saal Mõiste "patt" tähendus ning selle kasutamine ajakirjanduses Postimehe 2009. aastakäigu kirjutiste alusel
Marge Tasur Noorsootöö kajastused maakonnalehes Saarte Hääl

 

XVI lend 2013

Raili Hollo Noor puudega lapse peres. Kuidas kogeb end noor kasvades koos raske või sügava puudega õe või vennaga.
Karin Härm Arstide, õdede ja hooldajate teadmised, arvamused ning ettekujutused hingehoiust ja selle rollist ravitöös AS Järvamaa haigla personali näitel
Virge Kuris Kristlik haridus Eesti ühiskonnas ja lastevanemate eelistustes
Ljudmilla Lust Hingehoid kui võimalus eakate üksilduse leevendamisel ühe Eesti hooldekodu näitel
Aivo Prükk Meie Isa Palve eestikeelsetest tõlgetest
Sandra Rump Hingehoid Eesti hospiitsides
Ethel Toomingas Kogemusnõustamise kui hingehoiutöö vajadused ja võimalused SA TÜK Lastekliiniku näitel
Amalie Viinalass Seksikaubanduse ohvri taastumisprotsess
Anneli Vilbaste Psalmilaulmine Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudustes
Reet Väär Alkoholism hingehoidliku probleemina