Tartu Teoloogia Akadeemia ajalugu
Eellugu
Nõukogude okupatsiooni ajal oli kristlik töö laste ja noortega keelatud, sest neist pidid saama kommunismiehitajad. Kristlus arvati väärade ja ühiskonnale hädaohtlike ideoloogiate hulka. Katsed teha midagi ametlikult kristliku koolituse ja noorsootöö heaks jooksid liiva. Jäi üle põrandaalune tegevus, mis hõlmas siiski pisikest hulka. Teoloogiateadus elas varjusurmas helgema homse ootuses.
See aeg tuli. 8. aprillil 1989 alustas Eenok Haameri eestvedamisel usuõpetajate kursus Tartus. 15. aprillil alustas tööd Tallinna rühm. Loengud olid esmalt ühel laupäeval Tartus ning teisel Tallinnas, kuid hiljem lisandus reedene päev.
1992 kevadeks oli ilmne, et töö peab jätkuma ent vorm peab muutuma. Märtsi lõpul 1992 kohtusid usuõpetajate kursuste läbiviijad Ameerika Ühendriikide luteri pastorite grupiga, kellele tutvustati kursuslasi ja tehtud tööd. Selleks ajaks oli Tartu Ülikooli täiendus- ja uurimiskeskuse all töötav usuõpetajate kursus juba atesteerinud üldhariduskooli usuõpetajaks 69 kursuslast. Ameeriklastele oli tehtav töö meele järele ja nad asutasid Eesti kristliku hariduse edasiviimise toetamiseks oma organisatsiooni Lutheran Estonian American Friends (LEAF).
Algus
Tänu nimetatud organisatsiooni toetusele oli võimalik 16. septembril 1992 asutada usuõpetajate kursuse baasil Tartu Teoloogia Akadeemia (TTA). Tagamaks loodava kooli akadeemilisust ja oikumeenilisust, kuulusid asutavasse kogusse Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku, Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku, Eesti Metodisti Kiriku ning Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu esindajad.
Asutav kogu kinnitas TTA esimese nõukogu ja valis kooli rektoriks prof. Eenok Haameri.
28. septembril 1992 väljastas Eesti Vabariigi Haridusministeerium TTA-le tegevuslitsentsi teoloogia bakalaureuse taseme õppekavale.
Jaanuaris 1993 võeti vastu 30 esmakursuslast ja tegelik õppetöö algas 1. veebruaril 1993.
13. oktoobril 1995 uuendas EV Haridusministeerium TTA tegevuslitsentsi. Lisandusid religioonipedagoogika, kristliku nõustamispsühholoogia, kristliku meedia ja noorsootöö eriala.
15. septembril 1999 sai asutatud MTÜ Tartu Teoloogia Akadeemia, sest tulenevalt seadusemuudatustest ei saanud enam erakõrgkool olla iseseisev juriidiline isik, vaid pidi olema füüsilise või eraõigusliku juriidilise isiku omandis. MTÜ TTA-st sai erakõrgkool TTA pidaja.
Akrediteerimised
TTA akrediteeriti tingimisi 28. juunil 2000 rakenduskõrgkoolina.
Järjekordne akrediteerimisprotsess sai läbitud 2004. aastal ning 1. veebruaril 2005 anti TTA-le täisakrediteering seitsmeks aastaks teoloogia rakenduskõrgharidusõppes. Erialadeks olid siis vaimulik, hingehoidja, eetika ja religiooniõpetuse õpetaja, kristlik noorsootöö ning kristlik meedia.
30. mail 2006 anti vastavalt EV Valitsuse otsusele välja praktilise teoloogia magistriõppe koolitusluba.
TTA oli esimene õppeasutus Eestis, kus alustati 2009. aasta septembris üleminekuhindamist, mille tulemusena sai TTA tähtajalise õppe läbiviimise õiguse rakenduskõrgharidusõppes teoloogia õppekaval kuni 31. detsembrini 2011. Magistriõppele õigust õppe läbiviimiseks ei antud ning seetõttu tuli praktilise teoloogia magistri õppekava sulgeda.
2011. aasta sügisel viidi TTA-s läbi järjekordne üleminekuhindamine mille tulemusena anti õigus kuni 30. juunini 2013. aastal usuteaduse õppekavagrupis rakenduskõrgharidusõppe läbiviimiseks.
Liitumisprotsess
Üleminekuhindamise tulemusel teoloogilises kõrghariduses kujunenud olukorras tuli hakata otsima koostöö- ja liitumisvõimalusi. 2012. aasta märtsis tegi TTA ettepaneku EELK Usuteaduse Instituudile liitumisläbirääkimiste alustamiseks.
3. septembril 2013 kirjutasid erakõrgkool Tartu Teoloogia Akadeemia ja MTÜ Tartu Teoloogia Akadeemia esindajatena rektor Eenok Haamer ja õppeprorektor Siimon Haamer ning Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ja Usuteaduse Instituudi esindajatena peapiiskop Andres Põder ja rektor Ove Sander, alla TTA ja EELK Usuteaduse Instituudi liitumislepingule.
1. juulist 2013 liitus TTA EELK Usuteaduse Instituudiga (UI) ning jätkas tegevust Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituudi Tartu Teoloogia Akadeemia nime all keskendudes peamiselt hingehoidjate koolitamisele.
Õppejõud
Kokku õpetas TTA-s 20 aasta jooksul 165 õppejõudu ning neist 30-ga kestis koostöö vähemalt 10 aastat: Toom Õunapuu, Evald Saag, Maarja Renter, Lehte Hainsalu, Elmi-Johanna Pata, Francis Monseth, Heikki Silvet, Sulev Uus, Naatan Haamer, Roosmarii Kurvits, Leo Villand, Ingmar Kurg, Liina Kilemit, Mari Murdvee, Lea Altnurme, Riho Saard, Andrus Tool, Mare Pihlak, Ain Riistan, Mervi Raudsaar, Tiia Teesaar, Tarmo Linnas, Vallo Ehasalu, Silja Härm, Aivar Sarapik, Kaido Kikkas, Toomas Jürgenstein, Andres Siplane, Piret Õunapuu, Eenok Haamer.
Üliõpilased
1993. aasta 1. veebruaril alustas TTA-s õpinguid 30 üliõpilast. Sisseastumiskatsetel osalejaid oli 42. Järgmine vastuvõtt oli sama aasta augustis, kui 29 kandidaadist võeti õppima 23. 90-ndate teises pooles oli TTAs sadakond üliõpilast.
2013. aastal oli üliõpilaste keskmine vanus 36 eluaastat. TTA algusaastatel oli see umbes 25.
Läbi aegade on TTA-s õppinud järgmiste kirikute ja koguduste liikmeid: Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit, Eesti Metodisti Kirik, Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik, Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik, Rooma-Katoliku Kirik, Adventistide Koguduste Eesti Liit, Eesti Kristlik Nelipühi Kirik, Tartu Elu Sõna Kogudus, Viljandi Evangeelne Uue Elu Kogudus, Eesti Karismaatiline Osaduskirik.
Vilistlased
20 tegevusaastaga sai TTA vilistlaste arvuks täpselt 100. Neist 5 on lõpetanud magistriõppe. I lend, kus oli 13 lõpetajat, sai diplomid kätte 1998. aastal. Suurim oli IX lend 2006. aastal, kui lõpetas 15 üliõpilast. TTA vilistlased töötavad ajakirjanike, higehoidjate, noorsoo- ja sotsiaaltöötajate, kaplanite ja koguduse vaimulikena aga ka diplomaatide, personalijuhtidena, erinevates riigiametites ning on algatanud ise mitmeid organisatsioone ja ettevõtmisi. 64% lõpetanutest tegutseb õpitud erialal.
10 vilistlast on aastate jooksul omandanud EELK vaimuliku ordinatsiooni ning 3 vilistlast ja 4 üliõpilast on saanud EELK diakoni pühitsuse.
Tartu Teoloogia Akadeemia vilistlased ja lõputööd
I lend 1998
Kalle Gaston | Kohtumistelk preestritekirjutise telgikontseptsiooni kujundajana. |
Anu Haamer | Abielumetafoor Hoosea raamatus |
Siimon Haamer | Mihklipäev - sügisene pööripäevapüha ja ohvripäev |
Kaie Hlusova | Tahtekasvatus |
Kaja Karo | Sellel valgel jõulupuhtal teel (Eesti jõululuule eesti ajas) |
Merle Kollom | diplomikontsert 13.06.98 Äksi kirikus |
Kalmar Kurs | Kiriku ja riigi vahekord Eesti Vabariigis 1934-1940 |
Marina Merilai | Surmaprobleemid Eesti rahvausundis |
Piret Pensa | Karl Kaupsi Tartu periood 1924-1938 |
Heido Pärtel | Seitsmenda Päeva Adventistide koguduste kujunemislugu |
Ülle Laus | Saaremaa vennastekoguduse ajalugu 1724-1938 |
Maie Ilumets | Erivajadustega laps peres kriisiteooria valgusel |
Teno Ilves | Asera eksiilieelses Palestiinas |
II lend 1999
Ly Brikkel | Kuningas Joosija usu-uude |
Jaanus Klaas | Issanda kujunemine Iisraeli Jumalaks |
Merilin Susi | Ülemlaulu eksegees |
Andrei Sõtsov | Eesti Apostelliku Õigeusu Kiriku Saare- ja Muhumaa praostkond 1847-1917. Halduskorraldus ja preesterkond. |
III lend 2000
Ülle Lanto | Ain Kalmus alias Evald Mänd - kirjanik ja vaimulik |
Saima Sellak | EELK Tartu Peetri koguduse kroonika 1869-1940 |
Tarmo Linnas | Qumrani osaduskond, Vana ja Uue Testamendi vaheline kogudus |
Eneli Värnik | Puberteediealise õpilase probleemid |
IV lend 2001
Killu Teras | Päästmis- ja lunastusküsimusest Vanas Testamendis |
Kai Vahter | Laste ristimine Eesti rahva usundis |
Katrin Kuljus | 'Mu elulugu on mu laulud' - A.Haava vaimuliku luuletajana |
Aire Kuusk | Jõuluõled jõulukambris |
Eva Vumba | Karistamisest kasvatuses ja Piiblis |
Kristjan Valge | Setude usu- ja vaimuelu muutused 1920-1940 |
Marge Raun | Johannese evangeeliumi probleeme |
V lend 2002
Andrea Pajuniit | EELK Kuressaare Laurentiuse koguduse pühapäevakool 1988-2000 |
Linda Olmaru | Paastumisõpetuste muutumine ajas eelkristlikust perioodist tänapäevani |
Priit Tutt | Nelipühiliikumise ajalugu Eestis 1900-2000 |
Triin Päärde | Rudolf Tobias kui vaimulik eesti helilooja |
Reeli Reinaus | Traditsioonilise rahvameditsiiniesindajast New Age'I tervendajani: tänapäeva Eesti rahvaravijad New Age'I ja paranähtusi käsitleva ajakirjanduse valgusel |
Marge Liivamägi | Kõrgemal on minu kodu:ülevaade M.Heibergi vaimulikust pärandist |
Marek Roots | Eestikeelsed suured jutlusekogud aastani 1907 (Näidetega Rudolf Kallase ja Jakob Hurda suure nädala jutlustest) |
Pille Sääsk | Jeesus - ainus tee Isa juurde |
VI lend 2003
Hiie-Jaanika Seppius | Sumerid kahejõemaal |
Pirjo Roots | Ristimärk Eesti rahvaluules ja usundis |
Eveli Strauss | Eestipärane laulatuskombestik |
VII lend 2004
Veelika Jõgi | Priiusulised Saaremaal 19.-20. sajandil. Lisa: Saaremaa priiusulise Vassili Lõbusa lühibiograafia. Juhendaja: Riho Saard |
Maie Lüüs | Pierre Teilhard dé Chardini kristoloogia põhijooni. Juhendaja: Heikki Silvet |
Daisy Mugu | Kaks pead padjal, neli reit voodis. Kuidas jõuti selle tulemuseni?. Juhendaja: Eenok Haamer |
VIII lend 2005
Ethel Kings | Assisi Franciscuse loodusmüstika kristliku loodusteoloogia taustal. Juhendaja: Riho Saard |
Annely Suits | Kristlik mõttelaad Ain Kaalepi ja Hando Runneli luules. Juhendaja: Lehte Sööt-Hainsalu |
Katrin Trükmann | Surmaga seotud uskumustest ja tavadest eesti rahvakultuuris. Juhendaja: Piret Õunapuu |
Kristin Leht | Teismeliste noorukite probleemse ja õigusvastase käitumise seos sotsiaalse elukeskkonnaga. Juhendaja: Mervi Rodima |
Raili Uus | Ligimesearmastuse käsitlus religioosses eetikas kristluse ja budismi näitel. Juhendaja: Jaanus Noormägi |
IX lend 2006
Andra Jõras | Lapsevanemate ootused lasteasutuse kasvatustööle ja suhtumine religiooniõpetusse Juhendaja: Marika Säre |
Kristi Jürma | Kalju Koguduse ajakiri Kalju Sõnum Juhendaja: Tõnu Kallas |
Kätlin Kaldaru | Alfa-kursus Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu eestikeelsetes kogudustes Juhendaja: Einike Pilli |
Margit Luiga | Teadjanaine, nurganaine ja sünnitus Eesti sünnikombestikus Juhendaja: Mare Kõiva |
Anne Märtson | Hingehoidja roll erivajadusega lapse perekonna aitamiseks Juhendaja: Mervi Rodima |
Karin Ottenson | Eesti riigi valmisolek noorsootöö teostamiseks Eesti rahvusvähemuste seas Eesti Ingerisoomlaste Seltsi näitel Juhendaja: Mervi Rodima |
Jaanika Palm | Pühapäevakoolide tegevuse sisu nelja pühapäevakooli näitel Juhendaja: Mervi Rodima |
Pille-Riin Pihelgas | Erinevate õppeainete õpetajate mõju õpilaste usulistele seisukohtadele Juhendaja: Anu Rentel |
Piret Põldre | Religiooniteemad Delfi kommentaarikeskuses aastatel 2000-2004 Juhendaja: Jaanus Noormägi |
Arne Reimand | Tekst abielukoorile eelärkamisaegses Lõuna-Eesti vennastekoguduses Juhendaja: Urmas Petti |
Evelin Rätsep | Uskumused läbi ristipuude traditsiooni Põlva kihelkonna Sanksaare ristimetsa näitel Juhendaja: Marju Torp-Kõivupuu |
Ragne Talv | Vanemaealistele meelelahutust ja emotsionaalset tuge pakkuvad meediumid. Juhendaja: Sulev Uus |
Tuuli Võsa | Noorte huvi religiooniga seotud teemade vastu: religiooniõpetuse tundides esitatud küsimuste põhjal Juhendaja: Liina Kilemit |
Teele-Triin Õunmaa | Eesti Evangeelne Luterlik Kirik aastatel 1954-1966 Juhendaja: Riho Altnurme |
Monika Veskimägi | Kannatuste teema Osvald Tärgi jutlustes Juhendaja: Ain Riistan |
X lend 2007
Jaanika Mathiesen | Kaks leiba ja küünal keskel. Ristiusu olemus jõuludes pere ja tema karja näitel |
Merili Mänd | Tartu päevakeskuste efektiivsus |
Merje Mänd | Tartu Teoloogia Akadeemia kodulehekülje arendus |
Urmas Paju | Jumalakujutlus: eesti vanaduspensionäride jumalakujutluse võrdlus |
Tauno Toompuu | Kristliku laste- ja noortetöö eesmärgid luterlikus kontekstis |
Marge Rootsmann | Inimõigused noorsootöötajate tõlgendusel |
XI lend 2008
Sille Pärn | Katsikul käimine ning sellega seotud uskumised ja tavad Eesti rahvakultuuris |
Kairi Normak | Ühislaulu areng Eesti EKB Koguduste Liidus XXI sajandi alguses |
Moonika Laanemägi | Usuõpetustundides kasutatavad aktiivõppe meetodid Tartu Katoliku Kooli näitel |
Velli Eiche | Eestlaste identiteedi, omakultuuri, keele ning religioossuse kajastamine Andrus Kivirähki teoses "Mees, kes teadis ussisõnu" |
Marina Merilai (mag.) | Ajalehe Eesti Kirik 2007. aasta 1. kvartali numbrite õigekeelsus |
Karin Ottenson (mag.) | Eestlaste kui vähemusrahvaste kogukonna noorsootöö Riias |
XII lend 2009
Teele-Triin Niinemäe (mag) | Tartu Teoloogia Akadeemia asutamislugu ja tegevusaastad kuni 2008 |
Olavi Ilumets (mag) | Religiooni mõju kinnipeetavatele Tartu vangla näitel |
Killu Teras (mag) | Päästmisest Vanas ja Uues Testamendis ning selle käsitlemisest religiooniõpetuses |
Liis Pall | Avatud noortekeskuse vajalikkusest Puhja alevikus |
Meeli Kaldvee | Kaassõltuvus kui hingehoidlik probleem. Võimalused kaassõltlase aitamisel |
XIII lend 2010
Angelika Rähn | Eestikeelne kristlik trükiajakirjandus Eestis aastatel 1989-2004 |
Marju Altmäe | Lohusuu valla noorsootöö vaadatuna läbi Lohusuu huvikeskuse |
XIV lend 2011
XV lend 2012
XVI lend 2013